Mulle on alati meeldinud küpsetada ja süüa teha, samuti süüa, ning see tundus tihti needusena, mida ma vihkasin, eriti pärast ülesöömist. Vihkasin toitu, vihkasin oma keha, vihkasin enda küpsetamise armastust ning vihkasin iseennast ülesöömise eest.
Mitu aastakümmet olin sõjas ülesöömise, oma keha ja iseendaga. Olin missioonil ning pidin iga hinna eest võitlema, kuni võit on minu.
Olin kindel, et saan sellega hakkama, kui vaid kontrollin ja piiran kõike toidu ja söömisega seonduvat enda elus. Olin veendunud, et võit saab minu omaks kohe-kohe ning siis saan ma vabaks ja igavesti õnnelikuks!
Minu unistus ning usk ülesöömisest vabasse tulevikku andsid mulle jõudu, kuid samal ajal hoidis minu püüd kontrollida ja võidelda mind kinni selles nõiaringis…
OLE KURSIS MEIE VIIMASTE UUDISTEGA